Lugemispäevik

Lugedes raamatu tagakaanelt sisututvustust, loobusin esialgu raamatu lugemisest, sest lukkude taha suletud maailmas elava ema ja lapse lugu tundus liiga sünge teemana. Kolleeg Iivi soovitusel võtsin raamatu siiski ette ning ei kahetse, sest vastupidiselt oma eelarvamustele ei olnud tegu sugugi mitte masendava, vaid hoopis väga erilise looga. Autor jutustab raamatus loo emast ja tema 5-aastasest pojast. Ema röövis aastaid tagasi Vana Pagan, kelle poeg ka väike Jack on. Kogu oma vangistuse on nad elanud Toas – aiamajakesest vangikongiks ringi ehitatud kambrikeses, millel ei ole ühtegi akent, kogu side välismaailmaga ongi seesama Vana Pagan, kes neile kogu eluks vajaliku toob. Tuba on väikese Jacki jaoks kogu maailm – tema ju Väljaspool käinud ei olegi, ta on seal sündinud ja kasvanud ning Emme on talle selgeks teinud, et see ongi maailm, kõik Väljaspool on väljamõeldis. Raamatust umbes poole moodustab kirjeldus elust Toas – Jacki ja Emme igapäevaelust ja tegevustest, mängudest ja...

Huvist Iraagi ja iraaklaste tegeliku eluolu vastu otsustas Jean Sasson külastada 1998. aasta suvel Iraaki. Iraagis soovis ta leida endale naistõlki, sest teadis, et araabia mehe kuuldes ei räägiks ükski araablanna temaga avameelselt. Nii ta kohtuski ta tõlgi Mayada al-ʻAskariga. Jeanist ja Mayadast said peagi sõbrad, kes pidasid tihedalt ühendust. "Aasta pärast meie esimest kohtumist jäi Mayada kadunuks. Tema kodutelefon ei vastanud. Mu kirjadele ei tulnud vastust. Just siis, kui hakkasin meelt heitma, Mayada helistas. Ta oli kodus Bagdadis ja ütles, et oli olnud puuris, see tähendab vanglas. Targu ei hakanud ma lähemalt pärima. Alles pärast seda, kui ta oli Jordaaniasse põgenenud, sain teada tema vahistamise, piinamise ja põgenemise loo. Pärast Mayada arreteerimist alanud sündmusteahel sai selle raamatu kirjutamise tõukeks." Iraagi ühe väärikama ja lugupeetuma perekonna liige Mayada al-ʻAskari kasvas luksuses ja käis läbi kuninglikust soost isikutega. Mayada sugup...

Raamatu autor, Kathryn Bonella, puutus esimest korda Schapelle Corby juhtumiga kokku Austraalia uudistesaate "60 minutit" produtsendina. Raamatu kirjutamiseks elas Kathryn kümme kuud Balil. Nad veetsid koos pikki tunde Kerobokani külastusalal, vesteldes ja raamatu peatükke viimistledes. Schapelle pidas päevikut ja kirjutas sinna sellest, millest kõnelda oli liiga valus. Raamat on tõsielust. Schapelle Corby läheb Austraaliast, pere ja sõpradega, õe sünnipäevale ja puhkusele Bali saarele. Kuna otselennu piletid olid kõik välja müüdud, pidid nad reisima ümberistumisega Sidneys. Äralennu hommikul nöökis ta veel sõbrannat, Katrinat, et ta oma pagasi lukustas. Schapelle põrgu algab kui ta 2004. aasta 8. oktoobril Ngurah Rai lennujaamas lennukilt maha tuleb ja tollikontrolli läheb. Schapelle jättis tähele panemata hoiatavad märguanded oma lainelaua koti juures. Koti kanderihm oli katki lõigatud ja kaks lukukelku olid keskele veetud kuigi tema tõmbas need alati vasakusse ser...

Tammerraamat, 2010 Hea lugeja, see kõik oleks võinud juhtuda ka sinuga või sinu lähedastega. Chapelle sõidab koos vennaga troopikasaarele, lootes seal kaks nädalat surfates lõõgastuda. Lennujaama pagasikontrollis avastatakse tema lainelaua kotist 4,2 kg kanepit. Riigis, kus narkokuritegude karistused on ühed karmimad, mõistetakse Chapellele 20 aastat vangistust. Mingit põhjalikku juurdlust ei toimu, arvestamata jäetakse kaasvangi tunnistused tegelike narkokullerite kohta. Chapelle ainuke süü seisneb selles, et ta ei lukustanud enne lendu oma pagasit, tehes sellega narkokullerite elu lihtsamaks. Mingil ajal, peale esmast pagasikontroll, sokutati kanep tema kotti. Kes ja millal seda tegi on siiani teadmata st. tegelik kurjategija siiani karistamata. Vaatamata laiaulatuslikule meediakärale, ei ole keegi Chapellet lõpuni kuulanud. Nüüd kirjutabki ta selles raamatus oma loo, kuidas unelmate puhkusest saab košmaarne õudusunenägu ja seda 20 aastaks. Tänu perekonna toetusele on ta suu...