Lugemispäevik

Nagu pealkirigi reedab on raamatus läbivaks teemaks vesi, eelkõige selle puudumine. Üsna palju on räägitud sellest, et veepuuduse tõttu võidakse tulevikus sõdu pidada.  Raamatus on kirjeldatud maailma tulevikus ja meie praegust maailma, mida nimetatakse endismaailmaks, meenutavad vaid prügilad, plastikarjäärid, mis on täis plastikut, kilekotte, endisaegset lagunenud tehnikat, mille otstarbest üldjuhul enam aru ei saada. Ja loomulikult on ka kliimasoojenemine juba nii kaugel, et näiteks lumi on midagi, millest võib vaid üksikutest säilinud paberraamatutest lugeda. "Kunagi, kui maailmas oli veel talvi, talvi, millesse võis mähkuda ja millel libastuda ja kust võis astuda sooja tuppa, kõndisid inimesed kristalliseerunud vee pinnal ja nimetasid seda jääks." Peaaegu kõik allikad on kuivanud ja ülejäänud on sõjaväe valduses. Raamatu peategelane, Noria, on teemeistri tütar ja tulevane teemeister ning pärast isa surma peab ta hakkama peidetud allika eest hoolt kandma ja saladust...

Raamat on ühtepidi hoiatuseks, mis juhtub kui ületarbimise tagajärjel jõutakse ühiskonda, mis on toimiv vaid range kontrolli ja järelevalve all. Tegevus toimub Skandinaavia Liidu territooriumil ühes väikeses külakeses ning keskendub teemeistri perekonna ja lähedaste sõprade tegevusele ja läbielamistele. Teemeistrid viivad läbi Jaapani tee pakkumise traditsioonidest inspireeritud tseremooniaid kõrgemale klassile- ülikutele, ametnikele, sõjaväelastele. Tavainimesed peavad elama pidevas vee- ja toidu puuduses. Noria on viimane teemeistrite liini esindaja, kes otsustab salajase veeallika asukohta enam mitte varjata ning vett kõigi külaelanikega jagada. See tegu ei jää, aga tema jaoks karistuseta. Tegemist on küll fantaasiakirjandusega, kuid romaan pakub kindlasti elamuse ka neile lugejaile, kes eelistavad raamatutes psühholoogilist pinget ja põnevust.