Lugemispäevik

  Isa palvel läheb 35-aastane kooliõpetajast Paša okupeeritud Ida-Ukraina internaatkoolist ära tooma oma 13-aastast õepoega, kelle vagunisaatjast üksikema ei saa kuidagi järele minna. Paša on  haige südamega ja vigase käega invaliid, kes ei taha elult muud, kui et tal lastaks rahulikult oma tööd teha. Ta määratleb ennast sõjavastasena ja  kuigi mees õpetab ukraina keelt, räägib ta väljaspool klassiruumi vene keeles.  Raamat on teekonnaromaan läbi õõvastava maailmalõpu maastiku ning kokkupuudetest nii vastaste, kui omadega ja omadega, kes on vastased või hoopis vastupidi. Kõiki koledusi nähes ja kogedes ei suuda ka Paša oma apoliitilist vaadet säilitada, vaid kilomeeter-kilomeetri järel toimub tema kui inimese ümber kujunemine. Viimaks tunnistab isegi vennapoeg Saša, et tänu karmidele kogemustele ja nähtud vägivallale on onu mehistunud, tema maailmavaade ning nende omavahelised suhtedki muutunud. Ei ole kindlasti kerge une-eelne kirjandus, pigem hingekriipiv lugu...

Ljudmila Ulitskaja „Siiralt teie Šurik” on üle pika aja tõlge vene keelest, mis üsna eestlasele suupäraseks tõlgitud, aitäh Ilona Martsonile. Sisuks 10 aastat ühe sümpaatse noormehe elust: keskkooli lõpp, ülikool, töö. Hea raamat tavalistest inimestest, aga samal ajal ka kultuursetest, nii et ei ühtegi roppu väljendit. Hea kerge lugeda, parajalt arutlusi, tegevust, probleeme tekib ja laheneb, elu voolab. Huvitav keskkond: koolikaaslased, ülikooli sisseastumine, teatri-, raamatukogu-, haridusmaailm. Samas ka defitsiit, hankimine, tutvused. Venelased ja suvilad – daatšakultuur ja vene peod. Aeg: 1970-1980-ndad, nii et palju kaasmäletajaid lugejaskonna hulgas, aga samas on ka sel ajal peal juba mõnus mälestusteloor.  Lootusrikas lõpp, edasimõtlemisvõimalus.

Tuntud ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja on läbi ja lõhki Lasnamäe tüdruk, kelle lapsepõlves ja nooruses 1980.-90. aastatel mängiti Lasnamäe õuedel, poolelijäänud ehitustel ja tühermaadel ohtlikke mänge. Emad tundsid muret ja manitsesid lapsi ettevaatusele. Hirmutunne istus lasnamäelastes sügavalt sees. Hirm röövimise ees, hirm sattuda teisest rahvusest kamba teele, hirm jääda kodakondsuseta. Raamat on üles ehitatud kronoloogiliselt ehk sündmusi kirjeldatakse 1980ndate lõpust tänapäevani ning Viktoria Ladõnskaja on öelnud, et seda raamatut kirjutades otsis ta iseenda kaudu vastuseid sageli kõlavatele küsimustele: miks venelased siia tulid? Miks nad ei ole ära läinud? Kuidas on lood nende eesti keelega? Lisaks vaatleb Viktoria Ladõnskaja Edgar Savisaare populaarsust venelaste seas. Raamatus on prototüüpe ning päris elu ja inimesi. Lisaks enda elule kirjeldab autor mitmeid põimunud elusid – Vladivostokist Eestisse sattunud meremeest, kellest saab kirikuteener; eestlannast loovin...