Lugemispäevik

"Hullu munga päeviku" puhul ei ole tegemist järgmise keskaega kujutava romaaniga, ajalooga on raamatul pistmist nii palju, et peategelaste tööks on uurida ajalugu ning töökohaks arhiiv. Peep Ehasalu ise liigitab raamatu kriminaalromaanide sekka, inspiratsiooni raamatu kirjutamiseks sai ta igapäevaelust ja poliitikute tööst. "Hullu munga päevikus" on kasutatud mitmeid eesti poliitikute tegelikke tsitaate. "Kirjandusministri" Mart Juure arvates on tegemist poliitilise põnevikuga. Minu arust leidus kriminaalromaanile omast põnevust raamatus küll, kuid kogu see n-ö poliitiline targutamine tundus kuidagi liigse ja vägivaldsena ning rikkus kogu raamatu.  Nooremapoolne ajaloouurija ning algaja kirjanik Robert Berg elab märkamatut ja rutiinset elu, kuhu kuulub üksnes töö tolmuses arhiivis. Ent ometigi satub ta täiesti juhuslikult, peale ühe riigi tuntuima advokaadi päästmist rusikakangelaste käest, kriminaalsete sündmuste ringi, mis pööravad tema elu pea pe...

Suurte õnnetuste ja sõdade puhul kiputakse ikka küsima, kes on süüdi – nii võiks ka küsida, kes on süüdi Esimese maailmasõja puhkemises? Kas ja milline süü on kolmel nõol, kes viisid maailma sõtta? Kuivõrd suur roll sõja puhkemisel oli nende kolme mehe iseloomul, kasvatusel ja isiklikel tõekspidamistel? See perekonnalugu algab kerges meeleolus, kuid lõpeb Esimese maailmasõja sünguses. Ja päris viimase lootushetkeni enne sõja vallapuhkemist läbib seda lugu küsimus sellest, millisel määral nemad – kuningas George V-st, keiser Wilhelm II-st ja tsaar Nikolai I-st – mehed, kes kolmekesi valitsesid poolt maailma, omaenda isiksuste ja omavaheliste suhete kaudu andsid panuse poliitilistesse arengutesse ja ebaõnnestumistesse, mis lõpuks tegid selle sõja möödapääsmatuks. Kuningas, keiser ja tsaar olid kohtunud tihti juba alates lapsepõlvest: perekondlikel puhkustel, sünnipäevadel, pulmades ja matustel. Hiljem käisid nad üksteise kroonimispidustustel, mereväeparaadidel, alati saatjateks hu...

Põhjamaade romaan See on romaan rannarahva elust eelmise sajandi algupoolel Norra looderannikul Helgelandi piirkonna tillukesel saarel. Kesksel kohal on perekond, kellel tuleb hakkama saada karmi looduse keskel. Ingrid kasvab üles saarel. Tema peres on algul ema Maria ja isa Hans, samuti vanaisa Martin ja isaõde Barbro, kes pole päris tavaline. Ingridi ellu kuuluvad meri, kalapüük, tormid ja vaesus alates sellest ajast kui ta midagi mäletab. "Esimene talvetorm koriseb naksuvate seinte taga nagu koolja, siis on inimesed liimist lahti ega võigi teada, et kui juba saarel elatakse ei minda sealt minema, et saar hoiab oma omandust kinni kogu jõuga." 7-aastaselt läheb Ingrid naabersaarele kooli. Seal õpib ta lisaks lugemisele, arvutamisele ja muudele tarkustele ka ujuma, mis on saarlasele niisama tähtis nagu purjetamine, sõudmine ja palvetamine. Emalt õpib ta naistetöid ja isalt meestetöid. Teda ootavad ees rasked ajad. Sureb vanaisa ning varsti ka isa. Ema haigestu...

Kortermajas elavad täiesti tavalised inimesed. Või kas nad ikka on nii tavalised? Oled sa kunagi mõelnud, mis elu elab su naaber teisel pool seina? Või miks naabrinaine trepikojas teinekord nutab? Elatakse ju üksteise kõrval, kuid teinekord vägagi erinevates maailmades. "Kortermaja" on jutukogu, kus iga peatükk on sissevaade ühe korteri igapäeva. On kurvemaid, on rõõmsamaid elusid, leidub lugusid armastusest hullumeelsuseni. Kindlasti leiab iga lugeja loo või paar, mis äratundmisrõõmu (või -kurbust) tekitab. Soovitavad Evi ja Kaili

Sari Moodne aeg Dieeditööstus on maailma ainus kasumlik äriharu, kus läbikukkujate protsent on 98. See on raamat ülekaalulisusest, mis on nii ühiskondlik kui ka väga isiklik probleem. Pandora on Fletcheriga abielus olnud 7 aastat. Tal on kaks toredat kasulast - mehe lapsed eelmisest abielust - ja suurepärane edukas rääkivate nukkude firma. Talle meeldib süüa valmistada ja süüa head toitu. Ta on viimaste aastate jooksul mõned kilod kaalus juurde võtnud. Tema mees on aga hakanud dieeti pidama, ennast treenima ja jalgrattaga sõitma.  Pandoral on vanem vend, kes oli omal ajal tuntud jazz-pianist ja tegutsenud edukates ansamblites. Nad pole kohtunud neli aastat ja Edison avaldab soovi õele külla tulla. Kui nad lennujaamas kohtuvad, ei tunne Pandora venda ära, sest vend on kohutavalt paksuks läinud. Mis on juhtunud tema kunagise saleda ja stiilse vennaga?  Edison ei ole viisakas ega meeldiv külaline. Ta kuritarvitab võõrustajate külalislahkust, lisaks sööb kohutav...

Raamatus on kirjeldatud inimeste elu ühes trepikojas kolme elaniku vaatevinklist. Valli, Renata ja Laine on elanud samas majas ja samas trepikojas maja valmimisest peale. Valli on pensionär ja töötab  majahoidjana. Ta on sündinud Ukrainas, kuid tema vanemad kolisid Eestisse kui tüdruk oli teismeline. Tütarlaps alustas kooliteed Elvas vene koolis. Keskkooli lõpueksamite ajal suri tema isa ja paari kuu pärast ootamatult ema. Neiu pidi varakult tööle minema. Varsti ta abiellus, sünnitas lapsed. Nüüd on ta juba aastaid lesk nagu ka pensionäridest endised õpetajad Renata ja Laine ning kõik nad elavad üksi oma suurtes korterites. Valli mõtted: "Enne magamaheitmist oleks hea midagi lugeda. Midagi kerget ja rõõmsat. Naerge jah, täna võtan Oskar Lutsu "Tootsi pulma". Vähemalt kümme korda loetud, meeleolu parandamiseks sobib ikka ja jälle." Naise tähelepanekud eesti naiste kohta: "Eesti naised vananevad aeglaselt, viiekümnene võib välja näha nagu kooliplika. All...

Romaani tegevus algab elu kirjeldusega sõjaeelses Eesti Vabariigis. Romaani peategelane Maret Kolk kutsutakse koos emaga elama sugulaste juurde villasse järve ääres. Maja perenaine, Veronika Shwan, võtab Mareti ema villasse majapidajannaks. Proua Veronika oli oma majapidajanna ehk virtinaga, nagu talle meeldis teda naljatlevalt kutsuda, vägagi rahul. Ja neil oli hea läbisaamine. Majapidajanna Milde lausa armastas oma täditütart. Ja austas teda kui oma tööandjat. Arvestas igal sammul tema tahtmistega. Ta tütre Mareti meelest ehk isegi liiast. Ema liigne abivalmidus ja proua imetlemine tundus teismelisele tütrele pugejalik, millist käitumist ju kooliski tauniti. Kord kui Maret kuulis majaprouat laulmas ja proua temalt küsis kuidas tema hääl meeldis, siis tüdruk vastas siiralt: "Jah, meeldib, teil on ilus hääl, aga minu emal on veelgi ilusam hääl." Sel päeval sai Maret emalt oma esimese õppetunni. Olles juba pererahva kuuldekaugusest väljas, seletas ema tütrele, et ...