Lugemispäevik

Lugesin raamatu järjest ühe päevaga läbi, kuna see lihtsalt haaras end endasse. Tihti loen ma paralleelselt erinevaid raamatuid, aga selle loo lugemise ajal ei tekkinud kiusatust vahepeal teise raamatu järele kätt ulatada. Autor on lätlane ja tegevus toimub Nõukogude Lätis. Lugemise ajal leidsin end mõttelt, et kui seda raamatut loeks inimene, kellel ei ole kogemusi või teadmisi Nõukogude Liidust, siis arvatavasti jääkisid tal mõned asja selgusetuks ja võibolla tekitaksid isegi huvi ajaloolist tausta uurida. Ühiskonnas toimuvaid sündmusi ei seletata otseselt lahti, näiteks vihjatakse Balti ketile, aga samas selle tagamaid ei avata ja nii on paljude erinevate nõukogude süsteemile iseloomulike tententsidega nagu pealekaebamine, jõulude keelamine, Nõukogude Liidu ülistamine, propaganda koolides jne. Eestlasena ei tekitanud taustast aru saamine ja süsteemile vastuhakk mingeid küsimusi. Romaan kulgeb kahe paralleelse jutustusena – ema ja tütre lugudena, kus suurt rolli mängis ka kolm...

Valget Kuukinga peetakse lilleriigi üheks jumalannaks, kes kannab endaga kaasas armastuse ja puhtuse energiat aga ta võib olla ka salakaval jääkuninganna. Seega võib ainuüksi pealkirja järgi arvata, et tegemist ehk armastusromaaniga. Hotelli sviidis saavad kokku kaks võhivõõrast inimest, kes on juhtumisi mõlemad broneerinud sellesama numbritoa ja plaanivad siin veeta 5 nädalat. Sara on seotud abielulahutuse kokkuleppega, mis sunnib teda terve kuu elama just nimelt selles toas ja ühtlasi peab ta ka hoiduma igasugusest intiimsemat laadi suhtlusest. Vastasel juhul kaotab ta nelikümmend üheksa miljonit naela. Matthew on valinud selle toa rõdu pärast ja ei taha samuti loobuda. Kuna sviidis on kaks magamistuba, siis otsustavad nad selle kuu siiski mõlemad samas veeta. Tasapisi hargneb Sara ja tema eksabikaasa Georgi lugu, ka abivalmi ja toetava Matthew elu pole alati olnud südamevalust vaba. Kas ja kuidas probleemid lahenevad selgub nagu ikka raamatu lõpulehekülgedel. "Armsad lug...

„Röövitud pioneeri juhtum” on järg raamatule „Reeturlik metsavend”. Ka peategelane, riikliku julgeoleku uurija Endel Kroll, on mõlemas raamatus sama. Tegu on küll kahe täiesti erineva looga, ega eelda eelmise osa lugemist.  Tegevus toimub 1959. alguse Eestis. Uurija Krolli ülesanne on selgitada välja natsionalistliku grupeeringu liikmed, kes maalivad tänavatele Eesti Vabariigi sümboleid ja levitavad nõukogudevastaseid lendlehti. Selleks saadetakse ta Kose-Lükati pioneerilaagrisse vanempioneerijuhiks. Nagu tollele ajale omane, pidi kogu aeg kartma ja kahtlustama, kas keegi on just see, kellena ta end esitleb. Kokku saab sellest üks ajaloolise taustaga krimilugu, mille puhul on raske otsustada, mis on olulisim – krimiloole omane põnevus, nõukogude ajale omase olustiku ja õhustiku suurepärane edasiandmine või hoopis lugu eestimeelsuse alalhoidmisest sellel keerulisel ajal.  Peab tunnistama, et kuigi lugu ise oli huvitav, ei olnud raamat minu jaoks sama ladus ja hästi l...

Suvi on teadagi reisimise ja rändamise kõrgaeg. Eks ole meist mõnedki vaevanud enne reisile minekut pead, et mis, kus ja kuidas. Eesti Filharmoonia Kammerkooris üle 15 aasta laulnud Annika Lõhmus on kaante vahele pannud hulgaliselt reisinippe ja näpunäiteid tavareisijale. Lahedas stiilis kirjutatud raamat annab juhiseid alates puhkuse planeerimisest, käsitleb asjaajamist, reisidokumente, reisiks ettevalmistusi (näiteks kohvri pakkimine), lendamist, majutust jne. Ära ei ole unustatud ka kojujääjaid, kellele tuleb enda äraolekuks juhtnööre jagada. Lisaks asjalikule infole on autor peatükkide vahele pikkinud absurdseid ja naljakaid lugusid elust enesest... . „Toanaabri norskamise korral on soovitatud proovida kuuldavale tuua veidraid hääli (keelega või huultega naksutamine näiteks), see pidavat mõjuma nii, et inimene lõpetab norskamise. Paraku ei pruugi see alati soovitud tulemust anda. Kahel Fila kammerkoori meeslauljal juhtunud ükskord nii, et mees, kes alati norskas, ärkas öösel mil...

Väga tore raamat nii noorematele kui ka vanematele. Raamatu autor on Eesti loodusega väga hästi kursis. Meeldib, et ei ole kirjeldatud ainult fakte, vaid välja on toodud ka erinevaid tõestisündinud juhtumisi, kus karud ja inimesed on kokku saanud ja nii mõnigi seik pani muigama. Lisaks on raamatus rohkesti vahvaid fotosid karudest. Eestis on üsna palju karusid (umbes 650 karu) ja nad on kindlasti väärt seda, et me neist rohkem teaksime. Raamatust saab teada karude pulmadest, poegimisest, talvitumisest, toidust, omavahelisest konkureerimisest ja muidugi ka nende suhetest inimestega. Karude ainsad vaenlased on inimesed. „ Hull aeg kõigile metsaasukatele on uusaasta öö. Aastavahetuse paugutamise ja tulemöllu peale antakse jalgadele valu. Oled sa nirk või põder, aga kujutletava katastroofi eest tuleb põgeneda. Paljud karudki hülgavad magamisaseme. 1. jaanuaril võib metsateedel näha hulgaliselt põgenevate metsloomade jälgi. Ei taha uskuda, et meie, inimesed, kunagi nii targaks saame,...

Andra Teede on eesti luuletaja, dramaturg, ajakirjanik, kriitik. Hetkel kirjutab Teede lisaks muudele töödele stsenaariumit ka teleseriaalile “Õnne 13”. Veidi aega enne luuleraamatu “Pikad mehed, pikad elud” ilmumist olin sattunud kuulama taskuhäälingut, kus Andra Teede osales. Ma ei olnud tema luuletusi varem lugenud, kuid kui raamat raamatukogusse jõudis, siis loomulikult vaatasin sisse. Kuigi raamatukoguhoidjal vaevalt sobib nii öelda, siis ma ei ole väga suur luulelugeja, kuid seda raamatut sirvides midagi köitis. Ilmselt oli tegu sellega, et autor on minuga üsna üheealine, seega oli huvitav piiluda teistsuguse eluga naisterahva mõtetesse… Ei saa just öelda, et oleksin end kõigega samastanud, kuid nii mõnigi mõte tekitas siiski äratundmise. Igatahes mina sain “julgust” juurde teinekordki käsi mõne luuleraamatu järgi sirutada. Luuleraamat ilmus sarjas “Jumalikud ilmutused”

Jaak Urmet (s. 1979) portreteerib vanemate põlvkondade kirjanikke – Ralf Parve, Enn Vetemaa, Andres Ehin, Sass Suuman, Johnny B. Isotamm jt – ning keskseid kujusid eakaaslaste hulgast – Jürgen Rooste, Contra. Eraldi püüab ta sõnadesse tabada õppejõu, luuletaja ja kirjandusteadlase Toomas Liivi isiksust. Tallinna noorte kirjanike ja Peda eesti filoloogia üliõpilaste tegemistest aastatel 1998–1999 annab aimu autori tollal peetud päevaraamat, millest on ära toodud mahukas valik katkendeid. See pole kuiv ülevaade kirjanike eluloost, vaid isiklike kokkupuudete najal kirja pandud mälestused. Ilmub sarjas „Kirjanikud omavahel“. See on raamatusari, milles kümme eesti kirjanikku kirjeldavad olnud ja olevat kirjanduselu loojate omavaheliste suhete kaudu. See on sari andekatest ja omanäolistest Eesti inimestest. Huvitavad isiksused, kes on aegade jooksul omavahel põrkunud, armastanud, vihanud ja leppinud. Erakud ja suhtlejad, riigimehed ja katlakütjad, loojad ja nende muusad, kostitajad...