Lugemispäevik

Raamatu autor on loodushuviline noor mees, kes on maast madalast küll üksi ja küll koos oma vanaisaga uidanud mööda metsi. Ta on kuulanud ja nautinud kõike, mida meie rikkalikul loodusel pakkuda on nii hääles kui ka pildis. Vaatamata oma noorusele on ta juba üles astunud keskkonnasaates “Osoon” ning tema fotosid on avaldatud ajakirjas “National Geographic”. Raamatus rändab autor läbi nelja aastaaja ja kirjeldab looduse muutumist üleminekul ühest aastaajast teise. Kirjeldab eluslooduse- lindude, loomade ja putukate tegemisi oma loomulikus elukeskkonnas. Tähtsa osa kirjeldustes hõlmavad metsa hääled ehk autori väljenduse kohaselt metsasosinad. Alati ei ole häälte allikaks elusolendid vaid ümbritsev floora- küll külma käes ägavad või praksuvad puud ning ka tuul ja vihm annavad helidesse oma osa. Kirjeldades lindude poolt tekitatud helisid on autor juurde lisanud ka hääletekitajate fotod. Selline fotode ja maaliliste-mõtlike kirjelduste sümbioos on väga meeldivalt kokku seotud ja pane...

Raamatu peategelaseks on eakas soome mees, kes on eluaeg rasket tööd teinud, koos abikaasaga poja üles kasvatanud ning nüüd, mil abikaasa juba hooldekodus elab, asjalikult endagi jäädavaks lahkumiseks valmistub. Lihtne ja väga praktilise meelega mees on iseendale järelehüüde kirjutanud, kirstu meisterdanud ning ülikonnagi valmis hankinud. Elus aga ei lähe asjad sugugi alati nii, nagu mõeldud või plaanitud ning nii satub Torisejagi ootamatutesse olukordadesse ja väga erineva maailmavaatega inimestega suhtlema. Kõige selle taustal on tal aga võimalus ka enda elule tagasi vaadata ning tal tuleb nentida, et kuigi vanasti oli taevas sinisem ja rohi rohelisem, on tänapäevalgi üht-teist põnevat pakkuda. Suure osa raamatust moodustavadki vana mehe raudsest talupojaloogikast lähtuvad mõtisklused – muhedad ja mõtlemapanevad. Paar näidet ka: „Küll ajab hinge täis, kui oma poeg ei oska sugugi mõelda nii, nagu mõtlen mina. Kui palju lihtsam oleks maailm, kui kõik mõtleksid täpselt nii n...

Tartu Kunstimuuseumi poolt välja antud nii kunsti-, eluloo- ja ajalooraamat üheskoos äratas mu tähelepanu mitte ainult huvitava pealkirja (teemaga), vaid ka kauni köite tõttu.  Kas te teadsite, kes oli Eesti esimene naiskunstnik? Kui ei, siis nüüd on võimalus temast lugeda ja tutvuda raamatu vahendusel tema loodud kunstiga.  Julie Hagen-Schwarz on meie kunstiajaloos ainukordne naiskunstnik. Kuna 19. sajandil Eestis tegutsenud naiste vastu on ikka huvi üles näidatud ja neist rohkem teada tahetud, siis Julie Hagen-Schwarzi käekäik pakub huvi mitte ainult kunstiajalooliselt, vaid ka ajaloolises mõttes laiemalt.  Raamatust saame aimu, millised võimalused olid 19. sajandil hariduse omandamisel sakslastest vähemuse hulka kuulunud naistel. Kuidas suhtuti naiste kunstiõpingutesse ja mida eeldati tolle aja tütarlastelt arvestades nende positsiooni.  Julie Hagen-Schwarzi loo muudabki erakordseks see, kuidas ta sai jagu ühiskondlikest, kultuurilistest ja poliitilis...

Olen küll reisinud ja elanud mõnda aega välisriikides, kuid põhiliselt ikkagi Euroopas ja seda Minu- sarja raamatut lugedes tekkis aeg-ajalt kahetsus, miks ma küll ei läinud kuhugi kaugemale eksootilisemasse kohta, kus oleks eredamaid mälestusi koguda saanud. Minu meelest on raamatu autor väga julge naisterahvas. Eriti arvestades seda, et üsna pikaks ajaks Lõuna-Aafrika Vabariiki elama ja õppima suundudes oli ta veel küllaltki noor (20-aastane). Samas tõsiasi on, et nooremad ongi tihtilugu julgemad ja ei mõtle veel palju erinevate võimalike ohtude peale või ei lase neist end liigselt segada. Väga huvitav oli lugeda autori kaasahaaravalt kirjeldatud kogemusi selles kauges riigis ning meeldis, et ta analüüsis ka palju LAV-s praegu asetleidvaid sündmusi ja nende seost riigi ajalooga. Näiteks on puudutatud teemasid nagu suur lõhe rikaste ja vaeste vahel, rassism, kaootilisus, vägivald, kuid samas on leitud ka palju positiivset LAV-s nagu loodus, inimeste sõbralikkus, paindlikkus. Igatah...

Pean mainima, et enne raamatu lugemist ma lihtsalt vaatasin ja imetlesin raamatu kaanekujundust, eelkõige värvide kombinatsiooni ning hiljuti kuulsin, et see on silma jäänud ka teistele. Alguses tekitas raamatu lugemine kerget segadust, kuna see koosneb ainult kirjadest ning veidi võttis aega, et aru saada kes on kes. Väga kiiresti muutus kirjade lugemine hoopis nauditavaks. Kirja teel inimesed väljendavad end veidi teisiti ja tundub, et nad lähevad rohkem sügavuti ja isiklikumaks. Vajaka ei jää ka vaimukusest. Peategelaseks on kirjanik teise maailmasõja aegsest ja järgsest Londonist, kes on otsimas teemat oma järgmise raamatu jaoks. Tegevus hakkab hargnema kui ta satub juhuslikult kirjavahetusse Inglismaa Guernsey saarel elava mehega ja edasi juba sealsete teiste elanikega, kes kuuluvad Guernsey Kirjandus- Ja Kartulikoorepiruka Seltsi. Lõpuks tekib suur kogum erinevaid põnevaid karaktereid, kes edastavad oma kogemusi sõjaaegsest Guernsey saarest, mis oli natside poolt okupeeritud. P...

Raamatu minategelane on õpetajana töötav Erika, kes soovib koolivaheajal aja maha võtta ja end lõpuks ometi korralikult välja magada. Reaalsus on see, et kõik siin elus ei lähe alati päris nii nagu soovid. Loo tegevus toimub nädala jooksul ja keskendub kahe lapse, ema ja isaga pere tegemistele. Pereringis tehakse ettevalmistusi tütre sünnipäevaks. Kõrvalepõikena on kirjeldatud õpetajatest kolleegide külaskäiku Erika juurde ja koolimajas toimuvat pisut veidra loomuga koolitust. Raamatu alguses leiab aset äpardus, mille tõttu saab tütre sünnipäevale kutse lasteaiakaaslane, kes sinna sugugi oodatud pole. Kohati häiris see, et soovimatu lapse sünnipäevale saabumise teemat on nii pikalt käsitletud. Ootasin, et pea terve loo vältel jutuks olnud sündmuse kulminatsiooniks peol tõepoolest midagi üllatavat juhtub, aga selles osas pidin pettuma. Tegelikult ei juhtunud. Kõlama jäi mõte, et hirmul on suured silmad ja lahendused tegelikkuses lihtsamad kui arvata oskame. Veidi imestama pani, ...

Raamat algab stseeniga, kuidas Helsingi kesklinnas, ühelt maja katuselt, tulistab noor mees valimatult inimesi. Ta tahab, et maailm pööraks tähelepanu keskkonnaprobleemidele. Tema nimi on Aslak. Romaani siduvaks teemaks on keskonnaalane globaalne vastutus, mille teadvustamise nimel tegutseb ülikoolis töötav keskkonnaaktivistist Laura ning  ka tema mees- arhitektina töötav Eerik. Laura sünnitab kaheldes, üksnes vastu tulles oma mehe soovile, kuid tegelikult pelgab emadust tänu enda lapsepõlves kogetule. Autor kirjeldab peamiselt ema ja tütre silmade läbi, kuidas üks perekond teineteisest kaugeneb ning lapsed saavad küll tähelepanu, kuid vähe tuge probleemide tekkimisel. Õrnahingeline Aslak, kes on juba väikelapsena teistmoodi ning aktiivne, elurõõmus ja hiljem mässumeelne Aava, poeg ja tütar. Aslak saab teisemeeas depressiooni diagnoosi, kuid sobivat abi mitte, elab eraklikult ning suhteid loob vaid virtuaalselt, oma pere ta ignoreerib. Aava lahkub esimesel võimalusel kodust nin...