Lugemispäevik

  Romaan esimese Eesti Vabariigi diplomaadi Johan Leppiku elust, mis põhineb nii arhiivist leitud kirjavahetusel kui kirjaniku enda fantaasial. Raamatus leiab lähemat kajastamist II maailmasõja aegne ja järgne endiste Balti riikide diplomaatide elu Euroopas, kõige enam muidugi Leppiku enda tegevus. Vaatamata tema tagandamisele järgnenud majanduslikult raskele ajale ja  traagilisele olukorrale isiklikus elus, jätkas ta siiski Eesti Vabariigi nimel võitlemist, kirjutades Eesti riigi ebaõiglasest kohtlemisest ajakirjanduses ning aidates hätta sattunud kaasmaalaseid. Vahetult peale saatkonna ruumidest ilma jäämist tutvub Leppik pooljuhuslikult Elsaga, kellega suhtlemine peletab veidi tema üksildustunnet. Peale Elsa Itaaliast lahkumist ilmub, aga lehes artikkel vene spioonipaari tabamisest ja fotol olev naine meenutab, talle hirmsasti Elsat ning mõte sellest, et ta andis vene spioonile kogemata väärtuslikku teavet, piinab teda pikalt. Elu armastuse leiab Johan Leppik, aga juba üsna...

Romaani sündmustik toimub lähitulevikus, aastatel 2028-2029. Pandeemia on jäänud selja taha, kuid inimkonnale terendab uus ja suurem kriis – Maad ähvardab kokkupõrge asteroidiga. Peategelaseks, kelle kätes on planeedi saatus, on ülinutikas, tegus ja üle mõistuse jõukas keskealine lätlanna Dotty. Teda ümbritseb värvikas ja mitmerahvuseline seltskond alates abikaasast, kelleks on maailmakuulus, kuid õrnahingeline eestlasest kunstnik Aivar, kelle edu tugineb suuresti naise nutikusel ja jõukusel.  Nagu öeldud, tegelaskond on väga värvikas ning sündmused toimuvad üle kogu maailma. Näiteks on üheks võtmetegelaseks Lõuna-Aafrika päritolu miljardär, tehnoloogiagigant Bash Venters. Lisaks teadlased, tipp-poliitikud, vandenõulased ja paljud teised. Muuseas Venemaal on võimul endiselt Vladimir Putin! Tegemist on väga mahuka ulmepõnevikuga. Kui lugemisse pisut pikem paus sisse juhtus, tuli nii mõnigi kord arvukate liinide ja tegelaste tõttu lehti tagasi lapata, et aru saada, kes on kes ning mi...

Raamatu peategelane on 12-aastane Siggie. Tal on ema, kaks nooremat õde ja võõrasisa. Ühel päeval sai emal mõõt täis, sest ta pidi kõik tööd peres üksi ära tegema. Ta ütles, et tal oleks nagu neli last, ainult et üks on habemega ja joob õlut. Naine otsustas mehest lahku minna ja kolida lastega Stockholmist oma lapsepõlvekoju Skärblackasse. See, et pere vanaema juurde kolis meeldis Siggile väga, poiss nägi, et tal on võimalus endale restart teha. Uueks inimeseks saada. Nimelt tahtis ta populaarseks saada. Tohtutult populaarseks. See oli ehk pisut liiga optimistlik variant. Realistlikum soov oli see, et ta tahtis inimestega rääkida, ilma et nad vahiksid teda nagu imelikku. Stockholmis päris nii ei olnud. Koolist ei leidnud Siggie endale sõpru, oli kiusatav, tundis ennast üksikuna. Kiusamise põhjuseks on poisi terviseprobleemid. Tal on nõrk silm. Ta kõõritab. See tähendab, et üks silm paistab alati nina poole vaatavat, isegi kui ta seda ei taha. Väiksena oli tal silma peal lapp. See oli...

 Jõuka hollandlanna kõrvalpilk Eestile, kirju aastaist 1917–1929 Raamatusse koondatud kirjade ja artiklite autoriks on Elisabeth van den Bosch-de Jongh, kes oli Tallinnas töötanud Hollandi ettevõtja ja inseneri, hilisema Hollandi konsuli Eestis abikaasa. Tema tekstid annavad hea pildi sajanditagustele sündmustele ja eluolule Tallinnas, sealhulgas oli ta tunnistajaks mitmetele meie ajaloo olulistele sündmustele, näiteks detsembris 1924 toimunud riigipöördekatsele. Konsuli abikaasana kuulus ta kõrgseltskonda, suheldes paljude oluliste inimestega, näiteks ministrite, aadlike ja teiste välisriikide esindajatega. Tema põnevad kirjeldused annavad aimu, millist elu elati Eestis sada aastat tagasi ja milliste raskustega rinda pisteti. Erakirjade kõrval on raamatus ka Elisabethi Eesti teemalised artiklid, mis avaldati Hollandi ajalehes Nieuwe Rotterdamse Courant. Maarjamäe loss 20.sajandi alguses Foto: Eesti Ajaloomuuseum Saja aasta tagused Tallinna linna kirjeldused on ühtviisi äratuntavad...

Lorna on teismelisena sügavalt sisse võetud rokistaar Michael Reyji Rayst, sattunud tema mõju alla, taludes suure armastuse nimel mehe vaimset ja füüsilist vägivalda. Nüüd on ta oma 16 aastat tütart igasuguste vahenditega kurja maailma eest kaitsnud: tema kodu on nagu kindlus ja teismelisel Liberyl on keelatud sõpradega väljas käimised. Loomulikult tekitab see tüdrukus trotsi, seda enam, et ema poolt ei tule mingeid selgitusi ja oma päris isast teab ta ainult seda, et too on koletis, kellega mingil juhul kokku sattuda ei tohi. Siiski tahab Liberty ise veenduda selles, kellega on tegemist ja põgeneb kodust, et isaga kohtuda. Viimane naudib oma tohututes maavaldustes rikka kuulsuse elu ja tütre saabumisega saabub ka täiuslik õnne tema õuele. Loomulikult pole miski nii, nagu paistab ja kogu minevik oma kohutavate saladustega hakkab lahti rulluma. Paljastub rokistaari tegelik olemus, aastakümnete tagused võikad kuriteod ja sadistlik käitumine selle nimel, et hoida oma laitmatut renomeed. A...

Tegu on neljanda eestikeelse raamatuga sarjast „Inspektor Fawley juhtumid“ ning seekordses osas tuleb politseinikel tegeleda teismeliste tüdrukute vastu suunatud rünnakutega. Ega rohkemat ei saagi öelda, kui et taaskord on tegu väga põneva, hästi üles ehitatud ja lõpuni üllatusi pakkuva krimiromaaniga. Cara Hunteri raamatute tegevus toimub Oxfordis ja peategelaseks on sümpaatne inspektor Adam Fawley, kellel erinevalt nii mõnestki teisest krimiuurijast ei ole küll halbu iseloomujooni, kuid on siiski keeruline minevik, mis paratamatult tema tööd mõjutab.  Varem on eesti keeles ilmunud Cara Hunteri raamatud „Nad ei leia sind iial“, „Pimeduse kütkes“ ja „Väljapääsu ei ole“.

Ahoi, inimesed, kellele meeldivad filmid nagu “Mats minevikust” või “12 ahvi”, võite rõõmustada: kirjastus Varrak andis avalöögi Jodi Taylori ajarännuraamatute sarjale. Esimene on “Üks neetud jama teise otsa”. Kui põnev oleks ise sattuda kuhugi minevikku ja vaadata, kuidas siis oli: jälgida dinosaurusi, kuulsaid inimesi, põnevaid sündmusi ja muidugi omades võimalust silmapilkselt lahkuda, kui asi ohtlikuks läheb. Autor on sinna lisanud veel võimaluse ajalugu ninapidi vedada: näiteks lähed ajaloos sinna, kus tead, et mõni ürik või ese on enne kadumist veel alles, peidad selle maapõue ja siis tagasi enda ajas olles saadad oma asutuse arheoloogid seda välja kaevama. Jodi Taylori kirjeldusoskus on muljetavaldav, raamatulugemine ei jää alla filmivaatamisele!                                                           ...