Lugemispäevik

  Aseprefekt Rocco Schiavone neljanda raamatu tegevus saab alguse jube eelmises osas „Maikuu lumi“, kus röövitakse rikka ehitusettevõtja tütar ja Rocco peab tema leidmiseks lahti harutama organiseeritud kuritegevuse keerulised skeemid. Samas puudutab surm väga lähedalt uurijat ennast. „Kevadpuhastuses“ on Rocco ülesandeks uurida eelmises osas toime pandud kuritoe korraldaja mõrva vanglamüüride vahel ning samal ajal välja selgitada tema lähedase sõbranna mõrvar, kelle tegelik sihtmärk oli Rocco ise. Kuigi see osa on eelmistest märksa tõsisemas toonis, ei ole aseprefekt kaotanud oma teravmeelsust, otsekohesust ja on jäänud truuks ainult temale omastele töö- ja suhtlusmeetoditele. Kuid nüüd on ta koeraomanik, kellest tema lemmik enam kusagile maha ei jää. Suhted naistega ei taha kuidagi laabuda, mis valmistab südamevalu juba teisele linna kaunitarile. Kannatlik lugeja saab lõpuks teada ka tema naise traagilise loo. Raamatu lõpp laseb aimata järge. Toledo kirjastus, 2021

Sellest raamatust leiavad ideid ka teised lastega tegelevad inimesed. Samuti võivad selle raamatu üle rõõmustada täiskasvanutega töötavad inimesed, näiteks tegevusjuhendajad. Raamatust ideede otsimisele aitab kaasa see, et teemad on ära jaotatud – töövahendid, teated ja plakatid, õppetöö jm. Saab häid mõtteid, kuidas inimesi loominguliselt rühmadesse või paaridesse jaotada, kuidas aidata õpilastel eesmärke seada, esitlusi hinnata, tagasiside anda, hubane õhkkond luua ning on ka viiteid erinevatele veebirakendustele, mis aitavad tunde interaktiivsemaks muuta. Fakt on see, et ükskõik, mis vanuses inimesed omandavad teadmisi paremini siis, kui neid edastatakse mänguliselt ja kaasates osalisi. Minu jaoks oli see raamat kasulik avastus ja sain nii mõnegi nipi, mida saan edaspidi keelekohvikut läbi viies kasutada. Eriti meeldis, et tähelepanu on ka taaskasutusele pööratud (jäätisepulkade, tühjade üllatusmunade kasutamine, paberi kokkuhoid jm). Mõnus positiivne, värviline ja illustreerivat ma...

Viljandi pangapreili Berta Teder kogus hoolega raha ja ostis pileti Eestis esimest hooaega müüdavale kuuajalisele bussireisile läbi Euroopa. Pangaametniku hoolikusega säilitas ta kõik postkaardid, fotod ja suveniirid tänapäevani. Nüüd trükkis kirjastus Karrup selle koos praeguste olude selgituste ja piltidega rõõmsaks reisialbumiks. Väga isuäratav, tahaks kohe proovida sama marsruuti järgi sõita, aga kõlbab ka mõtetes rännata ja oma muljeid sajanditagustega võrrelda. Tallinn, Elbing, Torun, Poznan, Wroclaw, Brno, Mikulov, Viin, Leoben, Villach, Veneetsia, Firenze, Rooma, Vatikan, Napoli, Vesuuv, Capri, Pompei, Pisa, Genova, Milano, Brescia, Garda, Trento, Innsbruck, München, Praha, Dresden, Berliin, Potsdam, Gdansk, Riia, Viljandi. Ja seda kõike mööda kruusateid ja olematu kiirusega, sularaha taskus ja kortsuvad puuvillased kleidid kohvris. Tol ajal mindi kohale, palgati giid, otsiti öömaja, vahetati uude riiki sisenemiseks raha ja veeti näpuga kaardil järge, et mitte ära eksida. Õnne...

Ellery Lloydi raamatu “Temasugused inimesed” peategelane on ameeriklanna, kes instagramipostitustesse reklaami pannes endale elatist teenib – nn suunamudija. Tal on miljon jälgijat ja suur teenistus. Väiksemas ulatuses toimib ka Eestis sama mudel.Oma pere ilupiltide ja kodustele emmedele nõuannete jagamisest on välja kasvanud töö: isiklik agent, kes üritusi organiseerib ja reklaamiraha otsib, täpne päevaplaan, millal mida postitada, tegevuskava aastateks ette. Agent pakub ka kirjutamis- ja esinemiskoolitusi, sest autor peab tunduma sõbraliku naabrinaisena, kelle raskustega saab samastuda ja kellele oma muresid kurta. Autoril on loomulikku annet, pakutakse isegi raamatukirjutamist. Enamus lugejaid peabki suvaliseks naabrinaiseks. Ainuke tõrvatilk selle töö juures on, et elusündmusi võib küll välja mõelda ja lavastada, aga piltidel on oma lapsed ja mees. Ning nii suure jälgijaskonna hulgas on ikka mõni ebastabiilne või kuri isik ja hakkabki juhtuma. Läheb põnevaks, tapmiseks ja tagaajami...

Raamatu autor Emmi Pesonen (sünd. 1977) on Helsingis elav stsenarist  ja näitleja. „Maailma kauneim sõna” on tema debüütromaan. Amanda on harjunud oma äranägemise järgi elama, aga üks juhuslik kohtumine tema 29. sünnipäeval pöörab Amanda elu pea peale. Mees, kes ootamatult naise ellu maandub on natuke veider, kuid omamoodi armas. Päev päevalt leiab Amanda end aina sagedamini Onni peale mõtlemast. Kui naine otsustab Onni juurde kolida, pole tema elus enam miski endine. Igal teisel nädalal elavad lapsed isa juures ja Amandast saab päevapealt nelja lapse kasuvanem. Ma ei suutnud lapsi kokku lugeda. Onni jätkas nagu ta oleks mu mõtteid lugenud: „Neli. Mul on neli last. Pekka, Kanerva, Eelis ja Lili.” Mehe elamises valitseb paras kaos ning Amandal jääb üle vaid imestada, kuidas Onni erinevas vanuses lapsed mingil seletamatul moel ühtse organismina toimivad. Hallil laudpõrandal vedeles musti nõusid, tühje Jaffa pudeleid, raamatuid, pastakaid, šokolaadibatoonide ümbrispabereid, mullikile...

Tutvustan ühte ingliskeelset raamatut "Unorthodox", kus oma elust räägib noor Williamsburgi Satmari kogukonnas kasvanud juudi naine. Satmari juudi kogukond ehk hassiidid elavad äärmiselt karmide ultraortodokssete religioossete reeglite alusel, eiravad tehnoloogiat ja kaasaegset ühiskonnakorraldust. Satmari juudid rändasid Euroopast Ameerikasse peale II Maailmasõda. Nende ideoloogia eesmärgiks on säilitada samasugune arhailine eluviis, nagu oli enne Euroopast väljarändamist. Kogukonna looja Yoel Teitelbaumi arvates oli holokaust karistuseks juutidele, kuna nad ei järginud enam oma pühakirja täie tõsidusega. Satmari juutide  kõrgeim vaimulik ja igapäevaelu juht on rebbe, kelle poole pöördutakse kõikide probleemide puhul.  Deborahl oli kogukonnas teisejärguline staatus, kuna teda kasvatasid vanaema ja vanaisa. Tema isa oli vaimselt alaarenenud ning tema ema lahkus kogukonnast peale lahutust. Elu oli määratletud paljude reeglitega, mida süüa, kuidas riietuda, kellega rääkida, mi...

Hommikustel raadiokuulajatel on oma lemmikud. Vikerraadios on selleks paljudel ka Märt Treier, kelle intelligentsed ja iroonilised hommikud paljudele meeldivad. Raamatusse “Hommikujutud varasele ärkajale” on ta koondanud 9 aasta jooksul raadios räägitud paremad mõtisklused. Mõelda vaid, millised tähelepanekud elust, nagu väikesed miniatuurid, aga kell pool kuus hommikul. Ma pole neid kordagi live`s kuulnud, kes see hull tõuseb nii vara üles. Päästab see, et Märt Treier on oma mõtisklused nii osavalt kirja pannud, et raamatut lugedes hakkab kõrvus kõlama tema hääl ja tundub, nagu loeks ta ise Sulle ette. “Toimetasin mõni päev tagasi saarel metsaserval mingeid töid-tegemisi ja korraga hakkas mingi asi kõrvadele. Kuulatasin, ei midagi. Isegi sääsk ei pinisenud. Ainult väike tuuleke kondas ringi ja kägu kukkus. Tegutsesin edasi ja jälle. Panin reha käest ja püüdsin aru saada, mis asi see nüüd helipilti õige rikub. Tuuleke, kägu. Tuuleke, kägu, kägu. Kägu. Oligi kägu. Kukuu, kukuu. Nagu i...