Lugemispäevik

 Üks aastaring on jälle möödas ja läinud aasta lemmikud loetud raamatute seast välja nopitud. Hea meel on tavapäraselt jagada muljeid loetu kohta meie lugemispäevikus. Kiiduväärt raamatuid on sõelale jäänud omajagu. Eesti kirjandusest kerkis esile Anu Raua jutukogu "Kuue ruuduga aken". Anu Raud „Kuue ruuduga aken” Lia soovitab soojalt: Väga meeldis Anu Raua jutukogu “Kuue ruuduga aken”. Armas raamat, need lood on tõesti sündinud. Anu Raud on nagu unistuste maavanaema, südamlik ja soe. Raamat on väga ilusas eesti keeles. Kõlab ju hästi - labakinnaste laulupidu ja kindakirja jahimees. Mälestused kaugemast ja lähemast ajast, emotsioonid, kohtumised, elutarkus, looming, õppimine ja õpetamine.  Mulle endale meeldib Anu Raua gobelään “Armuaeg”, mis ehib Vainupea kabelit. Ta ise kirjutab selle kohta, et igal inimesel on oma aeg, oma liivakell. Elukillud kukuvad kellakaelast minevikumustrisse. Kui peaaegu kogu tulevik on minevikuks saanud, tulevad eluliiva inglid ja poetavad veidi el...

Teose on tõlkinud ja kommenteerinud Märt Läänemets. Kuna hiinlaste elufilosoofia erineb meie omast ning ei lähtu mõistusest ja loogilisest mõtlemisest, mõtestab teose sissejuhatus lahti raamatu konteksti ja selgitab hiinlaste vahetut ja terviklikku elutäiuse tunnetust. „Sõjakunst“ on inimkonna ajaloo enimloetud sõjandusalane teos. Esimene kaudne viide sellele raamatule pärineb juba kolmandast sajandist eKr.Raamat koondab endas 13 peatükki Vana- Hiinast pärinevaid mõtteid sõja strateegiast,- sõjapidamise baaspõhimõtted, millal ja kuidas võidelda. On kummaline, et 2500 aasta vanune raamat on üliaktuaalne ka tänapäeval ning ülikoolides soovitatud juhtimisõpik. Sõjapealikuile antud juhtnöörid eesmärkide täitmisel edu saavutamiseks on laiendatavad paljudele eluvaldkondadele. Neid õpetusi kasutavad nii ärijuhid, poliitikud, sportlased, juristid kui ka tavalised inimesed selleks, et olla efektiivne. Kuna sõjateema siinmail jälle aktuaalne on, tasuks igaühel see raamat toimuva paremaks mõistm...

Hästi kirjutatud. Sulgesin just raamatu kaane. Nii palju mõtteid on korraga peas. Emotsioone on raske ohjata. Mina Lembit Ulfsakit isiklikult ei tundnud, kuid see raamat tegi justkui isiklikult tuttavaks. Nagu oleksin raamatu lõppedes olnud ta hea sõber, kellel on raske temaga hüvasti jätta. Talumatult raske on visata kolm peotäit mulda. Seesmine ja väline ilu, lihtsus, sõbralikkus. Silmad. Tohutu anne. Tohutu lugemus. Džäss. Otsekohesus. Paneb armuma. Meil kõigil on oma mälestused Lembit Ulfsaki rollidest laval ja ekraanil. Neid on nii palju, et raske on meenutada neid filme, kus teda polnudki. Vaatan nüüd mõne ta filmi taas üle ja hoian viivuks seda armunu tunnet.

  Gooti stiilis omapärane kooslus müsteeriumist, põnevikust ja armastusloost. Keda haigused, veri, surnukehad ja lõikused  jalust nõrgaks teevad, siis lugeda ei soovita.  Tegevus toimub 1817. aasta Šotimaal Edinburghis, kus noor aadlidaam Hazel Sinnett unistab arstiks saamisest, mis tolles ajas muidugi täiesti ennekuulmatu. Hazeli abielu tema nõbuga oli juba sündimisest saati ette määratud, kuid ometigi nautis ta "mitte pärijana" veidi vabamat elu, lugedes  isa raamatukogus  anatoomiaraamatuid ja kujutades ennast ette kuulsa kirurgina. Oma unistuste eest tuleb, aga võidelda isegi, kui selleks peab natuke tõde väänama. Kas pole nii? Kui kohalikku anatoomikumi loengutele pääseb Hazel sisse meheks riietatuna, siis lisaks raamatutarkusele on vaja leida ka hulganisti laipu, mida lahata...

  Kuus aknaruutu. Alumised igas pikkuses inimesele parajad välja kaeda ja ülemisest värsket luhvti hingamiseks kambrisse päästa. Aken – tubane pilgupüüdja. Miski lausa sunnib valgust vaatama, märkama inimesi ja ilmaelu ümberringi. Aina vaata ja imesta. Silm on ilma kuningas. Raamatu esimesel pildil kiikab Anu ise koduaknast välja, viimasel lehel on kuus ruutu juba vaibaks kootud. Nii sünnib Anu Raua puhul ikka. Akna kuus ruutu on kirjutajale mälestuskildude ja väärishetkede kogumikku koondamisel justkui lõimelõngadeks. Iga ruut ühendab olulist ja mõtteväärilist: kodutuled lapsepõlvepiltides, õpilane ja õpetaja olemisest ning elult eneselt saadud õppetundidest, kindakiiksust ja mustrite salasõnumitest, lihtsast inimlikust armastusest, värvikatest elukildudest ning lõpuks laste siirusest, naksakusest ja taskutarkusest. Ruudujutte saadavad motiivid Anu Raua vaibavaramust, lisaks veel vaibalugude saatesõnad. Kunstniku sõnade palett on toonide ja varjundite poolest tõesti lõputult rika...

Robert Cedric Sherriffi “Kaks nädalat septembris” on innukas puhkuseromaan. Tegevus toimub 1920. -ndail aastail Londonis ja mereäärses Bognori linnas. Viieliikmeline ametnikuperekond on juba aastaid sõitnud täpselt sama moodi samasse kohta samal ajal puhkama: 2 nädalat septembris täielikku vabadust, matkamist, ujumist ja päevitamist. Kuigi tundub, et miks selline ajalooline argipäev peaks meid täna kõnetama, on autor sorav jutustaja, kes pöörab tähelepanu pisiasjadele, mõtetele, meeleoludele. Vanemad katsuvad toime tulla nooruse kadumisega, vaatavad elule tagasi, tütar ootab esimest armumist, poeg endas selgusele jõudmist, mis amet üldse valida. Inimene pole ju aegade algusest muutunud, ikka tahab õnne ja tunnustust. “Nad olid jõudnud selle veidra, häiriva väikese hetkeni, mis saabub igal puhkusel: hetkeni, kus reisi pingeline põnevus variseb järsku kokku ja visiseb minema ning teile jääb ähmane mõtisklus selle üle, et mida nüüd siis ette võtta ja kuidas üldse alustada.” Ja kui siis ...

Ärevust tekitavaks peetakse ikka teisi inimesi, asju, olukordi ning püütakse sellest vabanemiseks neile keskenduda. Suur osa maailmast elabki teistele keskendununa. Dr. Kathleen Smith soovitab aga selle asemel tuua tähelepanu iseendale ja võtta vastutus omaenda toimetuleku eest.  Raamatus ongi juttu minatundest ja niinimetatud pseudo-minast. Pöörates tähelepanu oma osale suhetes või probleemides, hakkame maha rahunema. Põhjuseks on keskendumine ainsale, mida saame kontrollida ehk iseendale. Lõpetades ärevuse maandamiseks tähelepanu ja heakskiidu otsimise, jääb rohkem energiat oma eesmärkide jaoks. Ärevil olles kipub ununema, et oleme iseendana olemas ja saame oma elu juhtida nagu mistahes muud ettevõtmist. Näiteid autori praksisest leiab erinevate suhete, tööelu ja sotsiaalmeedia teemadel. Raamat pakub ärevusele uut vaatenurka, suunates iseendaga tuttavaks saamise poole. Hinnangut ja arvamusi raamatu kohta leiab Goodreadsis: https://www.goodreads.com/book/show/45031830-everything-i...