Lugemispäevik

Raamatu peategelaseks on soomlanna Johanna, kes tänu oma vanaemale oskab saksa keelt, sealhulgas ka sütterlini kirjaviisi, millest paljudki kuulnud ei ole. Ta elatub kirjutamisest, kuid mitte just edukalt – ta elab kehvas üürikorteris, sõidab lagunenud autoga ning on mitmele poole võlgu. Johanna kooliaegne sõbranna teeb koos oma sõjakraamiga äritseva kaasaga Johannale ettepaneku kirjutada „edasi“ Eva Brauni päevikut, millest on säilinud vaid mõned leheküljed. Lootuses rikkaks saada alustab Johanna tööd. Mida enam ta kirjutades Evaks kehastub, seda rohkem hägustuvadki piirid. Kas Johanna on Eva? Kas Eva on Johanna? Lihtsamaks ei tee olukorda seegi, et innukas kollektsionäär Carl ei ole huvitatud mitte ainult päevikutest, vaid ka Johannast. Või hoopis Evast?   Jari Järvelält on eesti keeles ilmunud ka raamatud „Kahele poole koske“, millest blogis on olnud juttu siin ning Aino Aalto elulool põhinev romaan „Aino A“.

Raamatu tegevus toimub teise maailmasõja lõpul nimetus linnakeses, kus sakslaste vastu võitlev sõdur satub rünnaku käigus maha jäetud luksusvillasse, kus aeg on justkui seisma jäänud.  Luksusliku sisustusega majas on sõduril võimalus lühikeseks ajaks sõjast eemalduda. Puhkehetk jääb siiski lühikeseks, sest sõda jõuab talle kogu oma julmusega peagi järele. Lühike, kuid äärmiselt mõjus raamat toob lugeja ette sõja kaose ja kannatused, inimloomuse julmuse ning ellujäämis- ja kohanemisvõime. Raamatu järelsõnas tutvustab tõlkija Kerti Tugam lähemalt ka autori elu ja loomingut.

Kas oled kunagi mõelnud, miks vanim õde käitub nagu perekonna boss, keskmine vend hiilib alati tähelepanuta ja noorim… noh, saab alati kõik, mida tahab? Või miks üksiklapsed tunduvad vahel nagu tulnukad, kes viieaastaselt juba rohkem teavad kui sina täiskasvanuna?  Michael Grose’i hariv ja huvitav raamat annab vastused küsimustele, mida oled võib-olla alati oma perekonna dünaamika kohta mõelnud. Raamatu keskmes on lihtne tõde: sünnijärjekord juhib meie elu nagu nähtamatu reeglistik, mida keegi meist ei taha tunnistada. Vanimad on perfektsionistid, kes armastavad kontrolli. Keskmised? Nemad on nagu dünaamika eksperdid, kes manööverdavad osavalt igast olukorrast välja. Ja noorimad? Nemad napsavad endale parima koha lauas, parimad kingitused ning seltskonna parima naeru. Aga kuidas see rollijaotus tekkis? Ja miks keegi sellele vastu ei vaidle?  Grose läheb veelgi sügavamale, uurides, kuidas sünnijärjekord mõjutab meie suhteid tööl, sõpradega ja abielus, puudutades sealjuures ka k...

 Eesti peale maailmalõppu. Täielik apokalüpsis, rohepööre hukas, maailm kummuli ja ellu jäävad hundiseaduste aegu praktilised inimesed, kes oskavad vanaaegse tehnika ja kuldsete kätega midagi ära teha - äratada ellu masinad, et inimkond kestaks, maa saaks haritud, toit kasvatatud ja koristatud, et inimestel oleks süüa ja kõike eluks vajalikku. Kogukonnad suhtlevad, võitlevad, kauplevad ja sõbrunevad. Tsivilisatsiooni hoiavad üleval praktiliste oskuste ja teadmistega inimesed. Umbusk, ettevaatlikkus ja talupojatarkus annavad alati ellujäämiseks suuremad võimalused.

Mõnikord ei ole vaja üldse palju teksti, et anda edasi suurem lugu või mõte. "Kaotatud hing" on just sedalaadi raamat. Koos Joanna Concejo loodud detailsete illustratsioonidega moodustab raamat ilusa terviku, mida on mõnus lugeda üksi või koos kaaslasega, miks mitte arutleda ka koos lastega. Raamat näitab meile lühikese ja lihtsa loo najal, kuhu kaob meie aeg ning mida teha, kui oleme end argitegemistesse ära kaotanud. Illustratsioonidele tasub eraldi aega panustada, need aitavad loo elavamaks muuta ning igaüks saab neid tõlgendada omamoodi.

  Pärimuslugudele ja tänapäevastele suhtekeerdudele üles ehitatud lugu, mis kantud nii lapsepõlvetraumadest ja suutmatusest lahti lasta hirmust kogukonna vaenulikkuse ees, kui süütundest valikute pärast, kus töö saavutas võidu armastuse üle. Kadri on pärit metsatalust, mida on läbi aegade päritud ainult naisliini pidi ja räägiti, et neil kõigil olevat side huntidega. Nõia kuulsusega vanaema ja traagilise saatusega ema tegid temast kiusamisobjekti ka täiskasvanute poolt. „Peaaegu nagu tavaline laps“ ütles talle isegi õpetaja. Täiskasvanuna kodutallu naastes püüab ta hoolega varjata, et on see sama „hundilaps“.  Artur on folklorist ja ajakirjanik, kelle armastatu põdes skisofreeniat, ja selle asemel, et teda aidata, mattis ta ennast töösse ja lasi naisel hullumajas hääbuda. Leides Kadri raamatu hundihüüdjast, tundis ta sellega sidet ja otsustas autori  üles otsida. Nii, nagu Kadri aitab Arturil selgust saada oma painajatest ja leida lõpuks hingerahu, nii aitab Artur naisel ...

  „Sügismaastik“ on neljas ja viimane osa Padura tetraloogiast „Neli aastaaega“ ja politseileitnant Mario Conde ehk Krahvi lugudest, mille tegevus toimub 1989.aastal Havannas. Peale põhjalikku puhastustööd politseis on läinud ka major Rangel ning küünikust elupõletajal Condel ei ole mingit tahmist seal enam tööd jätkata. Kuid uuel ülemal on tingimus: Krahv saab töölt lahti, kui lahendab ühe mõrvajuhtumi ja ta peab seda tegema kolme päevaga. Õige pea saab Condele selgeks, et tapetud mees oli Kuubale tagasi tulnud millegi väga väärtusliku järgi, mille ta kunstivarade sundvõõrastamise käigus omastas. Krahv sukeldub seekord kunstiväärtuste maailma. Vabadus ja võimalus lõpuks ometi hakata kirjutama raamatut oma vigastatud sõbra elust, õhutavad teda tagant ja õhtuks, mil kogu sõpruskond koguneb tähistama tema 36-ndat sünnipäeva ja Havanna on troopilise tormi ootuses, see vabadus ka saabub. Nagu ka varasemad osad, on lugu väga meisterlikult kirja pandud, nauditav lugemine ja annab aimu el...