Lugemispäevik

Laszlo Krasznahorkai on 2025. aasta kirjanduse Nobeli preemia laureaat. Kui 2025. aasta kirjanduse Nobel välja kuulutati, siis muidugi tekkis minus uudishimu, et kes kirjutas, kuidas kirjutas ja millest kirjutas. Auhinna sai Laszlo Krasznahorkai "kaasahaarava ja visionäärse loomingu eest, mis apokalüptilise terrori keskel kinnitab kunsti väge”. Krasznahorkai kirjeldas ise oma loomingut kui "hullumeelsuse piirini uuritud reaalsust". Olen lugenud arvustusi Laszlo Krasznahorkai “Saatana tango” kohta, kuid pole leidnud subjektiivset arvamust raamatu kohta. Et siis teisisõnu, kas raamat meeldis või mitte, kas oli kaasahaarav või mitte. Kiidetakse aina kunstitäiust ja muid olulisi kriteeriume, mis viivad loomingu Nobelini. Muidugi ei kavatse ma neile kuidagi vastu vaielda, kuid saan aru, et blogi lugeja ootab raamatu kirjeldajalt oma arvamust. Ma toetuksin Janar Ala “Postimehes” väga hästi kirjutatud arvamusele „Saatana tango” kohta: “Müüa saab tõenäoliselt paremini raamatut, ...

Ungari kirjaniku György Dragománi omapärane ajalooline arenguromaan, kus maagial on suur roll. Selles raamatus ei ole kirjas mitte ühtegi aastaarvu ega nimetatud ühegi diktaatori nime, kuid käsitletav ajaperiood on selgelt II maailmasõjajärgne, kuna mainitakse hukkamisi ja holokausti. Emma vanemad on surnud ning ta on jõudnud juba pool aastat lastekodus elada, kui ilmub välja tema vanaema, kellest vanemad pole varasemalt ühtegi sõnakestki poetanud. Emma lahkub lastekodust ja kolib vanaema kodukülla. Tal puudub usaldus vanaema vastu, kuid tasapisi omavaheline side siiski tekib. Vanaema on justkui nõid-maag ja ennustaja, kes viib läbi riituseid, näeb asju ette ja oskab inimesi mõjutada, lisaks on ta täiesti veendunud, et nendega koos elab ka vanaisa vaim. Emma saab peagi  aimu, et külaelanikele vanaema ei meeldi ja nad isegi kardavad teda. Tema vanaisa kohta räägitakse, et ta oli informaator ja äraandja, kelle tõttu hukati palju perekondi ning nende surnukehad on endiselt teadmata ka...

Tegemist on kriminaalromaaniga, kuid sugugi mitte tavalisega. Esiteks ei tule autor põhjamaadest, nagu viimase aja krimikirjanduse puhul tavaks, vaid hoopiski Ungarist. Teiseks toimub tegevus minevikus, aastas 1936, seega ajalookrimka. Vilmos Kondor on pseudonüüm, oma tegelikku identiteeti ei soovi autor avaldada. Lisaks põnevale krimiloole, kuhu on segatud ka pisut poliitikat, saab romaanist ülevaate tolleaegsest elu-olust sõjaeelses Budapestis – nii selle hiilgusest kui varjuküljest. 2017. aastal vändati romaani põhjal ka film. Lühike sisututvustus: Oktoobris 1936 sureb peaminister Gyula Gömbös. Linnas kestev lein varjutab muud sündmused, sealhulga ka noore naise mõrva. Ainsana sündmuskohale saabunud krimiajakirjanik Gordon asub asja ise uurima. Paraku ärritab uurimine nii mõnegi kõrge positsiooniga inimese huve. Ähvardamine Gordonile ei mõju vaid pigem kannustab teda noore naise tapja väljaselgitamisega lõpuni minema. Loe lisa