Lugemispäevik

On külm detsember, kui Lapimaalt Inari järvest leitakse noore inglanna surnukeha. Vicky vend Alex sõidab isiklikult Soome arvates, et saab õe kodumaale viia. Kohapeal ilmneb, et naine on hoopis mõrvatud. Lapimaal Koppes ei juhtu mõrvasid just tihti, seega ei ole Alex kindel, kui pädev kohalik politseinik Agatha on. Ta jääb Koppesse pikemalt ja  asub ka ise õe surma asjaolusid uurima. Kuna Alex ei ole Vickyga juba mõnda aega suhelnud, räägib raamat lisaks leinale omal moel ka süümepiinadest ja peresuhetest. Alex proovib mõista õe elu ja suhteid enne surma. Ka politseinik Agatha lugu ei ole lihtne, ta kasvatab üksi kolme last ja peab igal hetkel olema nende turvalisuse osas valvel. Paralleelselt jutustatakse lugejale Kaya lugu, kes on paarkümmend aastat varem salapäraselt kadunuks jäänud. Kas ja kuidas lood omavahel seotud on, selgub juba lugedes.  "Kes viimasena kaob" on iiri kirjaniku Jo Spaini esimene eesti keelde tõlgitud raamat. 

Briti noorema põlvkonna psühhoterapeudi raamat on kokku pandud nelja patsiendi loost. Avameelse  ja vahetu dialoogi kõrval avab autor ärevuse ja vaimse heaolu teemat laiemalt. Patsiendid on hädas hirmu, ebakindluse, ülemõtlemise, paanikahoogude ja depressiooniga. Tema enda elu juhtumised ja probleemid teraapiatöö kõrval on edasi antud mõnusa huumori ja eneseirooniaga.  Autori sõnul on ärevuse põhjuseks kahjulikud uskumused, mis mõjutavad käitumist ja reaktsioone.  Ärevus ja depressioon tekivad olukorras, kus meie uskumuste süsteemid toetuvad ainult kahjulikele omaksvõetud uskumustele. Miks ma endast nii arvan? Kust need uskumused pärit on, kas nad kehtivad ka praegu? Oleme üle võtnud ja kinni jäänud mõtetesse ja emotsioonidesse, mis ei olegi ehk praegu reaalsed. Saame kahtluse alla seada need, mis ei lase eluga rahul olla. Teiste inimeste hoiakute ja vaadete omaksvõtmist ning selle alusel oma minapildi kujundamist nimetatakse raamatus copy-paste meetodil loodud minaks. Ül...

Gerda Kordemetsa “kriminaalne suvitusromaan” “HÄÄRBER” on ühe perekonna ja maja lugu. Raamatu peategelaseks on Juhan, kes 30 aastat tagasi ostis lagunenud mõisahäärberi, uskudes, et suudab selle taastada ja panna tulu teenima. Mõisa taastamine on saanud Juhani kinnisideeks ning kõik muu jäänud tahaplaanile. Ka tema suhted naistega on seotud pigem praktiliste vajaduste kui romantiliste tunnetega. Tööd rassides on möödunud parimad aastad, pere on laiali läinud, terviski hakkab järele andma, kuid raha otsas ning tööd pooleli. Esialgsed plaanid kultuurimõisast ja spaast ei ole täitunud, kaks naist on Juhani maha jätnud ja kolmaski viimseni kurnatud.  Juhan toetas tagumiku ettevaatlikult suure kivi peale. Parem jalg tuli selleks sirgu ajada ja rusikaga natuke tagumikunärvi masseerida. Kui pääseks kuidagi ilma lõikuseta. Aga ei pääse ju. Ta vaatas endast paremale . See pilt tegi tuju natuke paremaks. Aga ainult natukene. Siit, nii kaugele kui silm ulatus, kulges perfektselt laotud kiviae...

Raamatu "Maapealne taevas" keskmes on kolm naist. Mimmi on hiljaaegu lahutanud ja otsib uusi väljakutseid. Tal on kindel plaan vana matkabussiga Kreekasse põrutada. Mimmi sõbranna Lena on iseenda unarusse jätnud ja pühendunud täiskasvanud tütre heaolu eest hoolitsemisele. Lena tütar Lovisa elab peale lahutust ema juures ja on pinna jalge alt kaotanud. Mimmi tahaks reisile sõita koos sõbrannaga, aga viimane keeldub. Otsustavaks saab Lena sünnipäeva hommik. Selgub, et tema sünnipäev on meeles ainult kindlustusel ja Tele2-l. See on viimane tilk karikasse. Naine otsustab kodunt põgeneda ja sõbrannad lahkuvad üheskoos Rootsist. Sellel teekonnal tuleb ette kahetsust, südamevalu, tõelisi üllatusi ja uskumatuid seiklusi. See on soe ja südamlik romaan sõprusest, kust ei puudu oskus nautida head veini ja häid roogi ning suurepärast seltskonda. Kajama jääb mõte, et kunagi pole liiga hilja, et elus uus lehekülg pöörata. Lugu toob pimedasse aega värve ja suvesoojust. Välistatud pole ka o...

Kogumikus on psühholoogi ja tööõnne uurija Tiina Saar-Veelmaa ning coach Raimo Ülavere tekstid, mis on varem ilmunud ajakirjas Edasi. Tähelepanu all on erinevad tööelu teemad: karjäär, enesejuhtimine, tööõnn, läbipõlemine jt. Tööd teeme olulise aja ööpäevast. Kuidas siis erinevates olukordades hakkama saada. Psühholoogi sõnutsi ei ole enamus inimesi istunud koolitunnis, mille eesmärk on õpetada, kes ma olen ja mida ma selles elus teha tahan. Ühelt pool võimaluste paljusus ja teisalt oskamatus valida. Miks me midagi teeme, kuhu seada fookus.  Häid mõtteid leiab tööotsija ja värbaja, juht ja meeskonnaliige. Tööle kandideerimist soovitatakse võtta kui partnerlust. Parim mida tööintervjuul teha, on tunda ennast hästi. Siis läheb üleliigne pinge maha ja tuleb välja inimese tõeline olemus. Pinge all olles ei paista kandidaadi tugevused kaitsekihi alt välja. CV-st peaks välja tulema, mis asja see inimene siinilmas ajada soovib. Vahel annab ka värbaja vastuolulise sõnumi, kus otsitakse tal...

Põnev elulooraamat hästitoimivast tandemist Sergey Brin ja Larry Page. Juba Standfordi ülikoolis õppides eristusid need noormehed kursusekaaslastest särava intellekti ning sarnase mõtteviisi ja huvide poolest. Doktoritööna arendasid nad välja otsingumootori, mis lükkas kõrvale kõik seni kasutusel olnud. Noortel meestel oli missioon, mis seadis eesmärgi „korraldada maailma teave ja muuta see universaalselt kättesaadavaks ning kasulikuks”. Ettevõtte nimega Google loomisest, tehnoloogiast, ärimudelist ja tulevikuväljavaadetest see raamat räägibki. Tasub lugemist, sest Google on mõjutanud meist igaüht. „Siis aga nägin ühel päeval ajaleheartiklit internetiotsingu uuest tõusvast tähest. Selle nimi oli Google. Ilmselt oli selle otsing algusest peale teistsugune- täpne, kliendikeskne, kiire, usaldusväärne. Ühtaegu peitus selles mingit salapärast lahedust, müstilisust, mida mida levis kahest noorest Stanfordist lahkunust, kes olid keskendunud – see oli nende ainus keskendumissuund- sellele, et ...

Laszlo Krasznahorkai on 2025. aasta kirjanduse Nobeli preemia laureaat. Kui 2025. aasta kirjanduse Nobel välja kuulutati, siis muidugi tekkis minus uudishimu, et kes kirjutas, kuidas kirjutas ja millest kirjutas. Auhinna sai Laszlo Krasznahorkai "kaasahaarava ja visionäärse loomingu eest, mis apokalüptilise terrori keskel kinnitab kunsti väge”. Krasznahorkai kirjeldas ise oma loomingut kui "hullumeelsuse piirini uuritud reaalsust". Olen lugenud arvustusi Laszlo Krasznahorkai “Saatana tango” kohta, kuid pole leidnud subjektiivset arvamust raamatu kohta. Et siis teisisõnu, kas raamat meeldis või mitte, kas oli kaasahaarav või mitte. Kiidetakse aina kunstitäiust ja muid olulisi kriteeriume, mis viivad loomingu Nobelini. Muidugi ei kavatse ma neile kuidagi vastu vaielda, kuid saan aru, et blogi lugeja ootab raamatu kirjeldajalt oma arvamust. Ma toetuksin Janar Ala “Postimehes” väga hästi kirjutatud arvamusele „Saatana tango” kohta: “Müüa saab tõenäoliselt paremini raamatut, ...